Korduma kippuvad küsimused
Kohustuslikke lipupäevi on kolm:
24. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev, iseseisvuspäev
23. juuni – võidupüha, jaanipäev
20. august -Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäev
Kuid lipupäevi on veelgi:
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev, iseseisvuspäev
14. märts – emakeelepäev
23. aprill – veteranipäev
9. mai – Euroopa päev
Maikuu teine pühapäev – emadepäev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev
23. juuni – võidupüha
24. juuni – jaanipäev
20. august – Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäev
1. september – teadmistepäev
Oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev
Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev
Valimiste ja rahvahääletuse toimumise päevad
Mastivipli tähendust tõlgendatakse: “Peremees on kodus ja külalised on teretulnud” – selle võib heisata ja seda võib mastis hoida igal ajal!
Sinine – taeva, järvede ja mere peegeldus ning samuti, kui tõe ja ustavuse sümbol
Must – mulla ja rahvuskuue värv
Valge – rahva püüd õnne ja valguse poole
Meie kasutame oma tootmises etalonina Pantone värvi baletti – lühidalt PMS (pantone maching system) koode.
Sinine 285 PMS
Must Black PMS
Valge White PMS
Kvaliteetne riigilipp on reeglina õmmeldud värvisiiludest, mis on omavahel kokku õmmeldud vastavalt siilu värvi niidiga. Õige ja kvaliteetne lipp on vaadeldav mõlemalt poolt – kui lipp on ühelt poolt tunduvalt heledam , siis meie ei nimeta seda lipuks vaid reklaambanneriks. Kindlasti ei sobi selline lipp ei majalipu vardasse ega lipumasti!
Tihtipeale ei vasta tava poodides olevad lipud värvide ega mõõtude poolest riigilipule kehtestatud standarditele – seepäras valige hoolikalt: kõige odavam ei pruugi alati kõige kvaliteetsem olla!
105×165 cm (6m masti), 125×196 cm (7m masti), 135×212 cm (8m masti), 150×236 cm (9m masti), 165×259 cm (10m masti), 180×283 cm (11m masti), 200×314 cm (12m masti)
Majalipu, kandelipu, saalilipu mõõt on sama, mis 6m mastilipul ehk 105x165cm.
Siin peitub õige vastus ennekõike kogemusel ja oma ilu meelel. Riigikantselei soovitab pool masti pikkusest , tootjad pakuvad reeglina 1/3 masti pikkusest. Tegelikkuses tuleb vastust otsida just selles vahemikus. Liiga lühike ei pruugi tuulevaikses kohas tuult kinni püüda; liiga pikk teeb aga mastis spiraalseid liigutusi ja seetõttu võivad vimpli otsadesse kergesti sõlmed tekkida. Kui sõlmed tekkivad siis, kui vimpel juba katki on läinud , siis see on kerge paratamatus – siin pole vimpli pikkusega miskit pistmist.
Meie leiame, et mida pikem on vimpel seda ilusam see on 🙂 Pikemal vimplil on aeglasem liikumine ja see jätab sellise väärika mulje.
Pole vahet, kuidas seda nimetate. Siin on levinud eksiarvamus, et vimpel on kahe kinnitusega ja viir ühe kinnitusega – see on vale arusaam. Sõna viir on meie kasutusse tulnud hoopis soome keelest, mis siis tegelikult tähendabki vimplit!
Mastivimpli kinnitusi on kahte sorti – üks on ühe konksuga ja teine kahe konksuga. ehk lipukinnitus. Esimest kasutatakse meil aina vähem, sest ühe konksuga on meie sini-must-valge hoopis valge-must-sini! Ka see ühe konkuga variant on tulnud meile Soomest – sest neil polevahet, mis pidi vimpel lehvib 🙂